Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes ligi 270 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 19%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja

Pühapäeval, 10. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vanavanemaid elab Eestis 339 613 ning koos moodustavad nad 25% Eesti rahvastikust. Vaatame, mida põnevat leidub statistikaameti andmetes* vanaemade ja vanaisade kohta.

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Suur osa aasta lõpus toimuvast rahva ja eluruumide loendusest korraldatakse registrites olevate andmete põhjal. Inimestelt küsitakse lühikese valikuuringuga vaid infot, mille kohta registriandmed puuduvad. Kuidas valikuuringu jaoks sobiv valim võetakse, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Statistikaameti andmete kohaselt suri tänavu märtsis 1405 Eesti elanikku ehk keskmiselt 45 inimest ööpäevas. Surmade peamised põhjused on aastaid olnud vereringeelundite haigused ja kasvajad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta aprillis Eesti majutusettevõtteid 133 800 välis- ja 117 500 siseturisti. Välisturistide arv on küll viimase aastaga oluliselt suurenenud, kuid taastumine vahepealsest madalseisust ei ole veel täielik. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 16%, kuid jäi siiski viimasest kõrgpunktist ehk 2019. aasta aprillikuu tasemest väiksemaks,“ täpsustas ta. „Siseturiste arv majutusettevõtetes võrreldes mulluse aprilliga püsis stabiilne, samas ületas nende arv 2019. aasta aprillikuud 11%,“ märkis Laurmaa. Majutusettevõtete

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.