Otsingu tulemused

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11%, kuid kaupade import kasvas 2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Statistikaameti andmetel vähenes veebruaris kaupade eksport võrreldes 2019. aasta veebruariga 6% ja import 2%. Kõige enam vähenes nii eksport kui ka import Euroopa Liidu väliste riikidega.

Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Statistikaameti andmetel vähenes mais kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 25% ja import 24%. Võrreldes aprilliga kahanes eksport 2% ja import jäi samale tasemele.

Järgmisel nädalal (6.-10.09.2021) viibivad statistikaameti Tallinna kontoris väliseksperdid, kes hindavad Eesti riikliku statistika tegemise vastavust Euroopa statistikaameti Eurostat kvaliteedinõuetele ja Euroopa statistika tegevusjuhisele.

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste

Märtsis lõppenud rahva ja eluruumide loendusega on Eesti osa ülemaailmsest suurettevõtmisest - 2010. aasta rahvaloenduste laines toimub üle maailma 228 loendust. [caption id="attachment_2193" align="alignleft" width="231"] Paul Cheung - foto: ÜRO[/caption] Maailmas koordineerib rahvaloenduste korraldamist ÜRO, mis teeb loenduste tähtsaimaks meheks ÜRO statistikadivisioni direktori Paul Cheungi. 1. juuni seisuga oli rahvaloendustel hinnanguliselt loendatud 88% kogu Maa rahvastikust ehk üle 6 miljardi inimese. - Hr Cheung, kuidas ÜRO hindab käesolevat loenduste vooru – kas globaalselt võib seda