Otsingu tulemused

Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Viimasel paaril aastal on Euroopa Liidus valitsenud tugev inflatsioon, mis tähendab, et kiire hinnatõus on mõjutanud nii tarbekaupu ja teenuseid kui ka seadmeid, ehitust, valitsussektorit jne.

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Töötuse määr oli 2015. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 65,1%, teatab Statistikaamet. Eelnevate aastate II kvartalitega võrreldes langes pikaajaliste töötute arv esmakordselt peale majanduskriisi alla 20 000.