Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Püsielukoha määramine rahvaloendusel

Kuupäev 30.05.2021
Artikkel
Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Statistikaameti andmekool #11: Miks mu ettevõte peab statistikaametile andmeid esitama?

Kuupäev 10.06.2024
Artikkel
Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks

Kuupäev 18.11.2019
Artikkel
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Teenindussektori osatähtsus on kasvanud kõigis maakondades

Kuupäev 14.12.2017
Artikkel
Enamik ehk 64% Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.

Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu

Kuupäev 31.10.2011
Artikkel
ISBN 978-9985-74-500-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 128 lk Ilmus: 31.10.2011 Kogumiku märksõnad on naised ja mehed ning kodu ja tööelu ühitamine. Analüüsitakse naiste ja meeste ajakasutust, töövõimet ning haridust. Vaatluse all on ka vaba aeg ja töövõime taastamine. Artiklikogumikus esitatud omavahel seotud näitajad annavad tervikliku pildi naiste ja meeste käitumismustritest ning positsioonist igapäevaelus. Mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

Tarbijahinnaindeks jaanuaris

Kuupäev 05.02.2010
Artikkel
Tarbijahinnaindeks langes 2010. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,7% ja tõusis võrreldes detsembriga 0,4%, teatab Statistikaamet.

Rahvastikustatistikat Euroopast: sündimus on rekordmadal, kuid rahvaarv siiski kasvab

Kuupäev 02.06.2023
Artikkel
Ukraina sõjapõgenike saabumine, madal sündimus ja keskmisest kõrgem surmade arv võimendas mullu juba mitu viimast aastat kestnud dünaamikat Eesti rahvastikustatistikas – loomulik iive on negatiivne, kuid positiivne rändesaldo siiski tõstab rahvaarvu. Nõnda on see olnud juba 2017. aastast, kuid 2022. aasta oli varasematest erakordsem, kuivõrd sündimus oli rekordmadal, samas kui sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda. Selle teadmise taustal on paslik heita pilk ka naabrite poole, ning kus andmed võimaldavad, ka pisut kaugemale.

Põllumajandusloendus 2020

Valdkond
Mis uuring see on? Põllumajandusloendus toimub iga kümne aasta tagant enamikus maailma ja kõigis Euroopa Liidu riikides. Uuringu tulemusel saavad ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid, teadusasutused ja põllumajandusettevõtjad vajaliku sisendi, kuidas teha põllumajandusvaldkonnas otsuseid ja mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ning rahastust. Aastal 2020 toimub Eestis juba seitsmes põllumajandusloendus. Mida põllumajandusloendusel küsitakse? Põllumajandusloenduse nimekirja sattunud majapidamistelt küsitakse 2020. aasta põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu

Rahvaloendus: kasvanud on end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal

Kuupäev 04.10.2022
Artikkel
Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.