Otsingu tulemused

Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „2023. aastaga võrreldes oli välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi samale tasemele. Võrreldes 2019. ehk kriisieelse rekordaastaga oli siseturiste majutusettevõtetes üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik lisas, et Soomest Eestisse reisis 2024. aastal 696 000 turisti. 2023. aastaga võrreldes jäi nende arv samale tasemele, kriisieelse 2019. aastaga võrreldes oli neid 13

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga kolmandas kvartalis kokku üle 40 miljoni reisija. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli reisijaid küll neljandiku võrra vähem, aga teise kvartaliga võrreldes kasvas ühistranspordi kasutajate arv 82%.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.

Leibkond ja perekond on mõisted, mida kasutatakse rahvaloendustel. Nende täpne määratlemine on vajalik, sest muidu võidakse neid mitmeti tõlgendada. Mõlema mõiste sisu ja täpne määratlus on aja jooksul siiski mõnevõrra muutunud.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9598 vaba ametikohta, mida on 16,3% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6500 inimese.