Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloendus kestab veel 10 päeva, loendatud on veerand rahvastikust

Kuupäev 12.01.2022
Artikkel
Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal iga viies elanik

Kuupäev 16.02.2016
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Lõimumine

Valdkond
Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist

Lähen ja tulen, tulen ja lähen

Kuupäev 04.10.2019
Artikkel
Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik

Kuupäev 15.12.2016
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse