Otsingu tulemused

Statistikaameti korraldatud isiku-uuringute küsimustele on nüüdsest võimalik vastata ka videointervjuu käigus.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud enam kui 450 000 inimest ehk loendatud on ligi 35% kogu Eesti rahvastikust.

„Kui seni on riik ettevõtjatelt erinevaid andmeid küsinud ja kogunud, siis selle rakenduse abil annab riik esmakordselt ettevõtjatele nii suures mahus olulisi andmeid ka tagasi,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo. Ta lisas, et rakendus annab ettevõtjale tagasi tema enda esitatud andmete põhjal koostatud analüüsi, mis aitab hinnata ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning võrrelda ettevõtet teistega. “Mida täpsemaid andmeid on ettevõtjad riigile esitanud, seda tõepärasema pildi loob rakendus ettevõtte olukorrast,” märkis statistikaameti

Millises Eesti piirkonnas on kõige rohkem külasid? Millises külas elavad kõige vanemad või nooremad inimesed? Kas küla saab olla linnast suurem? Statistikaameti analüütik Helena Maarja Lainjärv uuris siinset külaelu lähemalt.

Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes 2022. aasta novembris ligi 226 000 turisti, mis ületab 2021. aasta novembri taset 35%. Suurenes nii välis*- kui ka siseturistide arv.

Uuring näitas, et toona tarbis rohkem kui iga neljas leibkond enda kasvatatud aiamarju (26% ) ja õunu (27%). „Populaarsuselt järgmiste enda kasvatatud saaduste hulka kuulusid tomatid ja kurgid, mida kasvatas vastavalt 23% ja 22% leibkondadest,“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg. Enda kasvatatud kartulit tarbiti keskmiselt 82 kilogrammi aastas „Koguseliselt tarbiti kõige enam enda kasvatatud kartulit – keskmiselt 82 kilogrammi aastas. Õunu tarbiti aastas keskmiselt 50 kilogrammi leibkonna kohta. Pirnide ja luuviljade puhul oli vastav näitaja ligikaudu 15 kilogrammi,“ selgitas

Statistikaamet alustab selle aasta alguses kolme olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord meie tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud.