Otsingu tulemused

Immigrantrahvastiku uuringust selgub, et immigrandi ametialast kuuluvust ja karjääri mõjutab rohkem eesti keele oskus kui päritolu, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eesti veokite veosekäive 6,3 miljardit tonnkilomeetrit, millest kolmveerandi moodustasid rahvusvahelised veod. Võrreldes 2013. aastaga kasvas veosekäive 5%.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2012. aastal kaupu 4% enam kui aasta varem. Kui eksport Ameerikasse ja Aafrikasse vähenes, siis Aasia-suunaline eksport suurenes 20%.

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu