Otsingu tulemused

Võtsime veelkord kokku selle aasta esimese kvartali tööhõive ja töötuse ning keskmise palga näitajad.

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta jaanuaris 1% vähem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodangu mahu vähenemist põhjustas langus elektrienergia tootmises, seevastu töötlevas tööstuses ja mäetööstuses toodang veidi suurenes.

Esialgsetel andmetel oli 2013. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,1 miljardit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas neljandat aastat järjest.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase pooleteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20–29-aastaseid noori jäänud vähemaks. Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises

Eesti mehed on oma tervise osas positiivselt häälestatud ja seda toetab ka nende iga aastaga kasvav oodatav eluiga. Meestepäeva puhul vaatasime, millised näitajad veel mehi iseloomustavad.

2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta aprillis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv elektroonikaseadmete ja elektrienergia tootmises.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid