Otsingu tulemused

Täna, 24. oktoobril toimub Statistikaameti ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat ühine konverents „Väike Eesti, suur Euroopa – mida näitab statistika?“, mille keskmes on statistikatarbija.

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

ISSN 1736-2237 ISBN 978-9985-74-616-5 Inglise keeles Formaat A6. 48 lk Ilmus: 30.06.2017 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on loodus, rahvastik, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti oluliste

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga, teatab Statistikaamet. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.