Otsingu tulemused

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

Praegust sajandit on ristitud teabesajandiks. Ennustused ütlevad, et kahe kuni viie aasta pärast sa kas rakendad oma ettevõttes andmeteadust või sa oled surnud.

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga, teatab Statistikaamet. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

Statistikaameti ajakasutuse uuring annab ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta. Kasutasime neid tulemusi, et võrrelda, kui palju uneaega satub püsiva talve- või suveaja rakendamisel valgele ajale.

Eesti veondusettevõtted teenindasid 2017. aastal sama palju sõitjaid kui aasta varem ning kaubavedu tonnides vähenes maanteel, kuid suurenes raudteel, teatab Statistikaamet.

Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-595-3 Eesti keeles Formaat A6. 60 lk Ilmus: 31.05.2016 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 146 lk Ilmus: 25.04.2016 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti võrdlusandmed lähinaabritega. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

ISBN 978-9985-74-592-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 80 lk Ilmus: 01.12.2015 Euroopa Liidu suurim palgalõhe on Eestis. Soolise palgalõhe vähendamiseks on oluline jälgida selle dünaamikat ja tegureid, mis võivad palgalõhe tekkimist ja püsimist mõjutada. Kogumikus vaadeldakse soolise palgalõhe muutumist ajas eri tausttunnuste (rahvus, haridus jne) järgi ja palgalõhet mõjutavaid tegureid (sooline segregatsioon, naiste aktiivsus ettevõtluses, perekonna ja laste mõju, vanemahüvitis, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus). Kogumik on koostatud projekti „Palgaerinevuste statistika parem