Otsingu tulemused

Interneti kasutamine pakub meile üha rohkem ja mitmekesisemaid võimalusi. Internet on abiks mistahes valdkonnas, olgu selleks õppimine, töötamine või vaba aja veetmine. Laste- ja noortekultuuri aasta puhul annab Statistikaamet ülevaate 16–24-aastaste noorte arvuti- ja internetikasutusest.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

ISBN 978-9985-74-592-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 80 lk Ilmus: 01.12.2015 Euroopa Liidu suurim palgalõhe on Eestis. Soolise palgalõhe vähendamiseks on oluline jälgida selle dünaamikat ja tegureid, mis võivad palgalõhe tekkimist ja püsimist mõjutada. Kogumikus vaadeldakse soolise palgalõhe muutumist ajas eri tausttunnuste (rahvus, haridus jne) järgi ja palgalõhet mõjutavaid tegureid (sooline segregatsioon, naiste aktiivsus ettevõtluses, perekonna ja laste mõju, vanemahüvitis, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus). Kogumik on koostatud projekti „Palgaerinevuste statistika parem

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 146 lk Ilmus: 25.04.2016 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti võrdlusandmed lähinaabritega. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 30.09.2015 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 192 lk Ilmus: 06.04.2016 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti võrdlusandmed lähinaabritega. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi