Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljonit turisti, mis on 8% rohkem kui aasta varem, aga 44 % võrra vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse andmetesse sattus viga seoses eksliku info esitamisega andmeesitaja poolt. Andmete kontrollimisel selgus, et Eestisse ei imporditud selle aasta esimeses kvartalis tavapärasest suuremas koguses bensiin 95-t.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 778 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 18%.

Eelmisel aastal külastati muuseume Eestis ligi 3,4 miljonit korda. Võrreldes seda rekordilise külastajate arvuga 2017. aastal, oli külastusi siiski 100 000 võrra vähem.

29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust. Algatus tekitas palju elevust ning on saanud rohkelt positiivset tagasisidet.

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.