Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ja võrreldes 2018. aasta sama kuuga 1,8%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus juunis võrreldes maiga 0,2% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 2,4%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises

Möödunud aastal turustas oma kaupu või teenuseid veebilehe või EDI-kanalite kaudu 23% Eesti ettevõtteist. Võrreldes eelneva aastaga kasvas e-kaubandust kasutanud ettevõtete arv kolme protsendipunkti võrra. Käesolevas blogis vaatame lähemalt, kuidas on ettevõtete e-kaubanduse kanalite kasutamine ajas muutunud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et pärast kahte kuud vähenemist hakkas novembris töötleva tööstuse toodang taas kasvama. „Suure panuse selleks andis mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis kasvas suuresti kaitsetööstuse tõttu enam kui poole võrra. Samuti suurenes märkimisväärselt muude transpordivahendite tootmine, kuhu paigutub ka väikelaevaehitajate toodang,“ kommenteeris Bunder. Novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (4,4%) ja