Otsingu tulemused

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2010. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta detsembris 2015. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2014. aastal täpsustatud andmetel 0,8% ja koguvõlg 10,4% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Leibkonnaliige kulutas 2010. aastal vähem kui 2007. aastal, samas suurenes leibkonna eelarves sundkulutuste osatähtsus, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2011. aasta I kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti nelja kuu jooksul tehtud mitmele üleskutsele teatada dubleerivast andmekogumisest, laekus 54 ettepanekut. Nende põhjal tuvastati andmete täielik või osaline topeltküsimine 4 küsimustiku puhul.

Eestis on muuseumid jätkuvalt populaarsed. 2016. aastal külastati Eesti muuseume kokku 3,5 miljonit korda, mis on 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta novembris 2015. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas müügitulu varasema aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis novembris kasv kiirenes.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on