Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2020. aastal võrreldes 2019. aasta keskmisega 0,4%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%, võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga aga langes 0,1%.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 2,3%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,8%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 22,8%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 17,7% ja teenused 33,1% kallimad.

Neli korda rohkem uusi kodusid Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem. Vähem välditavaid surmasid Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui

Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,2% ja võrreldes 2011. aasta detsembriga 2,1%, teatab Statistikaamet.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks