Otsingu tulemused

Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.

Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis oli vastav näitaja 50%.

Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 100 lk Ilmus: 31.03.2011 Kvartalikiri sisaldab peamiselt artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid — värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhiliste näitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka noppeid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 inimest.

Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 inimest.

Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 100 lk Ilmus: 30.12.2011 Kvartalikiri sisaldab peamiselt artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid — värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhiliste näitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka noppeid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.