Otsingu tulemused

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.

Statistikaameti andmetel osteti 2023. aastal Eesti põllumajandustootjatelt 859 600 tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 375 miljonit eurot. Aasta keskmine kokkuostuhind oli 436,73 eurot tonni eest, mis on 5,8% madalam kui aasta varem.

Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta oktoobris 37% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta septembris 31% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.

Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta oktoobris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu aastakasv oli väiksem kui eelmisel kuul. Enim mõjutas kasvu aeglustumist elektroonikaseadmete ja energiatootmine.

Tööstusettevõtted tootsid 2011. aastal 18% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu kasvu vedas peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus kasvas aasta jooksul pidevalt.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.

Pärast paariaastast seisakut võib 2016. aastat ettevõtete jaoks pidada võrdlemisi edukaks ‒ nii müügitulu, investeeringud kui ka tegutsevate ettevõtete arv suurenesid 4%. Paranenud tulemused peegeldusid ka kasumites – aruandeaasta kasum kasvas 11%. Paranesid ka tootlikkusnäitajad.

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.