Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.

Rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päeva eel, vaatleme lähemalt Eesti inimeste seost raamatutega. Kui palju raamatuid on Eesti elanike kodus, kui palju laenutatakse ja loetakse?

Linnaelanikud on agaramad kultuurisündmustel osalema, maaelanikud jälgivad võrreldes linnaelanikega rohkem meediat, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 15% ja import 11%.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Eestis oli 15. septembriks koristatud 96% teravilja, 84% rapsi ja rüpsi ning 43% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Eestis oli 15. septembriks koristatud 81% teravilja, 21% rapsi ja rüpsi ning 42% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14% ning import 19%. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16% ja import 22%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.

Statistikaameti andmetel jäi 2022. aasta novembris kaupade eksport jooksevhindades samale tasemele. Import suurenes võrreldes 2021. aasta sama kuuga 12%.

Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav