Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et märtsis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. „Teisalt kiirenes toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis veelgi, kahanedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7%,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2024. aasta märtsiga võrreldes 15%. „Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldasid mõju eelmise aasta märtsi madal võrdlusbaas ning mullusest odavam mootorikütuse hind,“ täpsustas Pihlak

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta jaanuaris võrreldes 2018. aasta detsembriga -0,2% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31% ning import 33%. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35% ning import 31%. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes eksport 30% ja import 34%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii märtsis kui ka I kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et töötleva tööstuse tootmise kasvu taga oli paljuski puidutööstuse mahtude suurenemine. „Jaanuaris toodeti valdkonnas 8,3% rohkem kui mullu samal ajal, viimati kasvasid puidutööstuse mahud 2022. aasta mais,“ selgitas Bunder. Jaanuaris suurenes tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (8,3%), metalltoodete (5,9%) ja elektriseadmete (3,7%) tootmine. Toiduainete ja keemiatoodete toomine jäi samale tasemele. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 15% ja import 11%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 26% ning import 24%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes eksport 21% ja import 30%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii juunis kui ka II kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ning puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%