Otsingu tulemused

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?

Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine.*

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Arutelud piirikaubanduse teemadel kerkisid Eestis päevakorda seoses alkoholiaktsiisi märgatava tõusuga mitu aastat tagasi ja pole õigupoolest pärast seda vaibunudki. Piirikaubanduse ulatuse hindamiseks uurisime, kui palju ja millele Eesti inimesed lõunanaabrite juures kõige enam kulutavad.

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Statistikaameti kodulehel teenindab kliente aprillist alates virtuaalne assistent Iti, kes oskab vastata statistika tarbijate ja andmeesitajate tüüpküsimustele. Kui Iti vastust ei tea, suunab ta päringu selle sisu alusel klienditoele.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2015. aasta III kvartalis 892 miljonit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.