Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel eksporditi juulis kaupu 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 26% ja import 20%. Kaubavahetuse puudujääk juulis oli 385 miljonit eurot, mis on 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

15. septembriks oli koristatud 91% teravilja, 49% rapsi ja rüpsi ning 50% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Viimati kasvas SKP 2007. aasta IV kvartalis.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2022. aasta teises kvartalis teenuste eksport 32%, import langes aga 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi teises kvartalis 2,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Tööstusettevõtete toodang vähenes 2008. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes 18%, teatab Statistikaamet.

15. septembriks oli koristatud 78% teravilja, 57% rapsi ja rüpsi ning 52% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtete toodang vähenes 2008. aastal eelmise aastaga võrreldes 6,5%, teatab Statistikaamet. Aasta alguse mõõdukas kasv võrreldes eelmise aasta vastava kuuga pöördus alates märtsist langusesse.

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.