Otsingu tulemused

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2009. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes püsivhindades 17%, teatab Statistikaamet. Jaemüügi langus võrreldes eelmise aasta sama kuuga on alates 2009. aasta juulist püsinud suhteliselt stabiilsena. Novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,1 miljardit krooni. Kaupade jaemüügi langust mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta novembriga võrreldes 24%. Kõige rohkem ehk 37% vähenes jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes. Hoolimata oktoobris toimunud kergest elavnemisest

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale. Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim). Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 0,8 miljardit krooni, mis oli ligi kolm korda väiksem kui 2008. aasta oktoobris

Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta novembris 14% väiksem kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstusettevõtete toodangu langus hakkas aeglustuma oktoobris, kui tootmine vähenes eelmise aasta vastava kuuga võrreldes 21%. Eelnevatel kuudel püsis langus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 30% piires. Et tööstustoodangu järsk langus algas eelmise aasta lõpus, parandas oktoobri ja novembri toodangu näitajaid oluliselt ka võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui aasta eelnevatel kuudel. Töötleva tööstuse toodang vähenes novembris 2008. aasta sama kuuga võrreldes 13%. Vähenemist

Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?