Otsingu tulemused

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Maailm tüürib viimastel aastatel üha jõulisemalt edasi kahe suurema trendi rütmis – jätkusuutlikkus ning digitaliseerimine. Pealtnäha pole äsja joone alla saanud, üle kümne aasta toimunud rahvaloendusel nende kummagi suundumusega asja, kuid mõeldes järgmistele loendustele, siis just digivõimekus ja tark ressursikasutus koos registrikultuuri edendamisega määravad meie järgmise rahvaloenduse metoodika, sageduse ja läbiviija.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes

Statistikaameti esindajad tutvustasid täna valitsuse loenduskomisjonile järgmise aasta rahva ja eluruumide loenduse küsimustikku ning projekti hetkeseisu. Täpne loenduse metoodika otsustatakse pärast täiendavate vahendite eraldamise kinnitamist valitsuse 2021. aasta reservfondist ja 2022. aasta riigieelarvest.

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.