Otsingu tulemused

Kasutusjuhend

Sisuleht

Statistikaameti veebileht vastab WCAG 2.1 AA juurdepääsetavusnõuetele osaliselt. Kasutatud on teatud tehnilisi vahendeid ja veebilehe sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad seda kasutada nägemis-, kuulmis-, kõne-, õppimis-, neuroloogilise või füü silise puudega inimestel. Infole juurdepääsetavust on võimalik parandada arvuti brauseri- ja operatsioonisüsteemi seadete alt. Allpool on digiligipääsetavuse funktsioonide kasutusjuhend, mis annab ülevaate põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav inglise keeles. Ligipääsetavuse teatis kehtib domeenide www.stat.ee ja

Eesti sadamate kaubamaht esimeses kvartalis vähenes, kuid reisijaid oli rohkem

Kuupäev 28.06.2024

Artikkel

Eesti sadamaid külastas 2024. aasta esimeses kvartalis vähem laevu kui mullu samal ajal. Eestisse saabus kokku 2168 reisi- ja kaubalaeva ning siit lahkus 2151 laeva, mis on vastavalt 4% ja 5% vähem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. Kaubamaht sadamates vähenes 10%.

Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik

Kuupäev 15.12.2016

Artikkel

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline

Kuupäev 17.12.2024

Artikkel

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Loenduseeskiri

Sisuleht

I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine

Kõige rohkem külastavad folkmuusika kontserte Viljandi-, Hiiu- ja Võrumaa elanikud

Kuupäev 26.07.2023

Artikkel

Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.

Esimeses kvartalis suurenes osaajaga töötajate arv

Kuupäev 15.05.2020

Artikkel

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.

Põllumajanduslike majapidamiste arv jätkab vähenemist

Kuupäev 14.03.2017

Artikkel

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Üksi elav inimene on pensioniealise naise nägu

Kuupäev 13.09.2022

Artikkel

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Innofondi projekt – turvaline andmete ristkasutus

Sisuleht

Innovatsioonifondi projekti eesmärk on luua avaliku ja erasektori andmete ristkasutamise raamistik. Statistikaamet hakkab uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks nii avaliku kui ka erasektori andmeid senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada.