Otsingu tulemused

Uus iseteenindus

Sisuleht

eSTAT asendub uue iseteeninduskeskkonnaga Alates 2025. aastast saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee . Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks. Iseteeninduskeskkonnas on statistikaameti e-teenuste kasutajatel mitu uut võimalust, mida eSTATis ei olnud. Aja jooksul tuleb kasutajamugavust pakkuvaid võimalusi juurde. Mis kasutajale muutub? Uude keskkonda

REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks

Kuupäev 18.11.2019

Artikkel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Kõige populaarsem tüdrukunimi on juba 12. korda Sofia

Kuupäev 20.02.2025

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta kõige populaarsem tüdrukunimi juba 12. aastat Sofia. Poistele pandi juba neljandat korda kõige sagedamini nimeks Mark. Tüdrukute nimede esikümne edetabeli uustulnuk on Arabella, poiste hulgas on uus tulija Leon.

Peadirektor Urmet Lee: statistikaametist peab saama kiirendi ja vahendaja

Kuupäev 14.09.2021

Artikkel

Statistikaameti peadirektor, veidi üle kuu aja ametis olnud Urmet Lee soovib, et statistikaametist kujuneks platvorm, mille andmemajanduse peale tekivad Eestis uued ettevõtted ja kogutakse selge ja vajalik info avaliku sektori probleemide lahendamiseks.

14% töötajatest käib teise maakonda tööle

Kuupäev 11.01.2023

Artikkel

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.

Statistika on teadus, mis baseerub andmete usaldusväärusel

Kuupäev 10.08.2020

Artikkel

Statistika aluseks olevate uuringute meetodid võib laias laastus jagada kolme rühma: loendused, valikuuringud ja andmekogudest, -registritest saadud andmete taaskasutamine. Igal meetodil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, aga ühtegi neist uuringumeetoditest ei saa kuulutada mõttetuks, nagu seda tegi Tiit Toomsalu oma artiklis.

Märtsis kasvas nii kaupade eksport kui ka import

Kuupäev 11.05.2026

Artikkel

Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport võrreldes 2025. aasta sama kvartaliga 4% ja import 3%. „Kvartali ekspordi kasvu mõjutas peamiselt kaupade reekspordi suurenemine 11% võrra, samas kui Eesti päritoluga kaupade väljavedu jäi eelmise aastaga samale tasemele. Reekspordi ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljaveo kasvu mõjutas enim väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide väljaveo

Kaia Oras: Kuidas mõõta elevanti?

Kuupäev 07.11.2024

Artikkel

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata?

Kuupäev 13.11.2024

Artikkel

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötus iseloomustab tööjõu pakkumise olukorda tööturul ehk näitab, kui palju on inimesi, kes tahaksid töötada, kuid neil ei ole tööd. Sama nähtust kirjeldab laiemalt veel teinegi näitaja, milleks on tööjõu alakasutuse määr. „Alakasutatud tööjõuks loetakse inimesi, kelle tööjõud ei leia optimaalset kasutust, mis tähendab, et nad tahaksid töötada rohkem kui nad seda teevad. See näitaja võimaldab veelgi täpsemalt hinnata, kui palju on tööturul kasutamata potentsiaali,“ sõnas analüütik. Alakasutatud tööjõu moodustavad: töötud – inimesed, kes

Eesti päritolu kaupade eksport vähenes veebruaris 8%

Kuupäev 09.04.2026

Artikkel

Kaubavahetuse puudujääk oli veebruaris 426 miljonit eurot, mis on 132 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikameti väliskaubandusstatistika teenusejuht Evelin Puura tõi välja, et tänavu veebruaris moodustasid Eesti päritolu kaubad koguekspordist 61% ja aastaga vähenes nende osatähtsus nelja protsendipunkti võrra. „Eesti päritolu kaupade eksport kahanes aastaga 8%. Kõige rohkem ehk 62 miljoni euro võrra vähenes Eesti päritolu mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli ja töödeldud kütteõlide väljavedu,“ lisas Puura. Veebruaris vähenes enim mineraalsete toodete