Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta augustis võrreldes juuliga 1,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 15,5%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes eelmisel aastal ettevõtete müügitulu enamikel tegevusaladel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse, töötleva tööstuse ning info ja sideettevõtted. Müügitulu kasvu pidurdasid enim energeetika ja mäetööstus.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted kolmandas kvartalis kaupu ja osutasid teenuseid 16,4 miljardi euro eest, see oli 5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.