Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18

Kuupäev 28.09.2018
Artikkel
ISSN 2346-6049 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 100 lk Ilmus: 28.09.2018 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

Mullu sõitjate- ja kaubavedu vähenes

Kuupäev 25.03.2009
Artikkel
Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2008. aastal ligi kümnendik vähem sõitjaid kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht vähenes aastaga neljandiku.

Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Kuupäev 16.04.2019
Artikkel
Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

Mida noored oma ajaga teevad?

Kuupäev 16.02.2023
Artikkel
Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.

Eesti eesmärgid aastaks 2035 nüüd Tõetammel!

Kuupäev 13.01.2021
Artikkel
Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18

Kuupäev 29.03.2018
Artikkel
ISSN 2346-6049 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 146 lk Ilmus: 29.03.2018 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

Vanuse lisandumine tõstab kehakaalu

Kuupäev 15.11.2011
Artikkel
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses 55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks 25

Vanuse lisandumine tõstab kehakaalu

Kuupäev 15.11.2011
Artikkel
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses 55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks 25

Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi

Kuupäev 06.10.2015
Artikkel
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Mullu ületas taasiseseisvunud Eestis esmakordselt sisseränne väljarände

Kuupäev 23.05.2016
Artikkel
Eestisse rändas 2015. aastal sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatab Statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.