Otsingu tulemused

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Eestis on palk endiselt delikaatne jututeema – oma palganumbrit ei taha paljud avaldada ja ka teiste palku enamasti ei teata. Ja kui keegi juhtubki palga kohta midagi küsima, tekib omamoodi piinlik moment ja justkui hästi ei tahaks vastata.

Täna, 18. novembril algab Eestis SHARE uuring (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), mille käigus saadakse esmakordselt põhjalik ülevaade 50-aastaste ja vanemate elanike tervislikust seisundist ja toimetulekust, teatab Statistikaamet. Tegemist on rahvusvahelise uuringuga, mida samal ajal korraldavad 19 Euroopa riiki.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Selleaastase koroonakriisi valguses on palju räägitud sellest, et väiksemate riikide majandused ja seal tegutsevad ettevõtted saavad keerulistes tingimustes paremini hakkama. Nende väidete tõepärasuse uurimiseks süvenesime andmetesse Euroopa Liidu jaekaubandusettevõtete käekäigu kohta alates märtsist kuni juuni lõpuni.

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.