Otsingu tulemused

Eestis registreeriti 2020. aastal 25 817 kuritegu, mis on 1352 võrra vähem kui aasta varem. Raskemaid ehk esimese astme kuritegusid registreeriti 1537 ja kergemaid ehk teise astme kuritegusid 24 280. Mõlemal juhul oli kuritegude arv läbi aegade väikseim.

Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.

19.-20. aprillil tähistab prof. Ene-Margit Tiit oma 90. juubelit. Sünnipäeva auks toimub Tartu ülikooli Delta õppehoones konverents, Tartu ülikooli ajaloomuuseumis kontsert ning Tartu ülikooli raamatukogus uue raamatu esitlus.

Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Juba seitsmendat aastat auväärset rohelise kontori tiitlit kandev statistikaamet uuendas edukalt Euroopa Rohelise kontori sertifikaati kolme aasta võrra. Rohelise Kontori sertifikaate annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA), kes tunnustab rohebüroode süsteemi põhimõtteid järgivaid asutusi ja ettevõtteid juba alates 2013. aastast.

3.–7. oktoobril külastas Eestit ja statistikaametit Abu Dhabi statistikakeskuse kõrgetasemeline delegatsioon Araabia Ühendemiraatidest. Visiidi eesmärk oli süvendada statistikaalast koostööd ning vastastikku arendada ja täiustada tegevust selle nimel, et riiklike strateegiliste eesmärkide saavutamiseks oleksid olemas tõenduspõhised andmed.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,“ ütles ta. Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt Analüütik tõdes, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas. „Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline

Eesti on muutumas maailma statistikasüsteemi andmehalduse eestkõnelejaks. Miks meile andmehaldus nii korda läheb? Vastus on imelihtne: andmed tekivad kõikjal ning korrastatud ja toimiva andmehaldusega riikides on erasektori andmeesitajate halduskoormus riigi andmekogude ristkasutamise ja andmete jagamise tõttu tunduvalt väiksem kui riikides, kus andmeid küsitakse enamjaolt küsimustikega.

1. veebruarist 30. juunini 2024 viivad Eesti Pank ja statistikaamet läbi uuringu, millega kogutakse andmeid Eesti leibkondade varade, kohustuste, tulude ja kulude kohta. Uuringu andmeid kasutavad keskpangad majanduspoliitiliste analüüside tegemiseks. Tulemused avaldatakse 2026. aastal.