Eelmisel aastal registreeriti rekordiliselt vähe kuritegusid

Registreeritud kuritegude arv on alates 2013. aastast vähenenud rohkem kui poole võrra. Vahepealsetel aastatel on toimunud kõikumisi nii paremuse kui ka halvemuse sunnas, ent möödunud aastal oli registreeritud kuritegude arv läbi aastate madalaim.

Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti aasta jooksul 7464, neist vägistamisi 152, raskete tervisekahjustuste tekitamisi 77, tapmisi 37 ning mõrvu 13. „Nii tapmisi kui ka mõrvu oli aasta varasemaga võrreldes 8 võrra rohkem, vägistamisi seevastu 51 võrra vähem,“ täpsustas statistikaameti analüütik Erik Lest.

Varavastaseid kuritegusid registreeriti aasta jooksul 9955. Aastases võrdluses registreeriti vähem röövimisi, omastamisi ja väljapressimisi, aga vargusi, kelmusi ning asjade omavolilise kasutamise juhtumeid oli mõnevõrra enam. Liikluskuritegusid registreeriti 3468, mis on samas suurusjärgus aasta varem registreerituga.

Majandusalaseid kuritegusid registreeriti 208, mida on aasta varasemaga võrreldes 171 võrra vähem. Tegemist on läbi aastate kõige madalama registreeritud majandusalaste kuritegude arvuga.

Kõige enam langes registreeritud kuritegude arv Põlvamaal (22,2%), Läänemaal (13,1%), Järvamaal (12,6%) ning Jõgevamaal (12,6%). „Kuritegude arvu kasvu poolest paistavad silma saared. Hiiumaal registreeriti võrreldes 2019. aastaga koguni 75% ja Saaremaal 15,5% enam kuritegusid. Absoluutarvude poolest on saared siiski jätkuvalt üsna turvalised, sest Hiiumaal registreeriti kokku 154 ja Saaremaal 372 kuritegu. Võrdluseks oli ainuüksi Tallinnas registreeritud kuritegude arv 9635,“ lisas Lest.

Kõige rohkem registreeriti kuritegusid 10 000 inimese kohta Ida-Virumaal (271), Valgamaal (212) ja Harjumaal (204) ning kõige vähem Saaremaal (112), Järvamaal (133) ja Viljandimaal (140).

Registreeritud kuritegude andmed sisaldavad ka kuriteokatseid. Registreeritud kuritegevuse andmed on detailsemalt avaldatud statistikaameti andmebaasis ja „Õigus ja turvalisus“ valdkonnalehel.