Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Nüüd, kui on kõlanud koolide lõpukellad ja kohe on lukku minemas sisseastumiste pingeread, on huvitav analüüsida kui paljud noored teevad valiku õpingute kasuks, kui paljud lähevad tööle ja kui paljud eelistavad teha mõlemat?

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,8%, teatab Statistikaamet.

ISBN 978-9985-74-592-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 80 lk Ilmus: 01.12.2015 Euroopa Liidu suurim palgalõhe on Eestis. Soolise palgalõhe vähendamiseks on oluline jälgida selle dünaamikat ja tegureid, mis võivad palgalõhe tekkimist ja püsimist mõjutada. Kogumikus vaadeldakse soolise palgalõhe muutumist ajas eri tausttunnuste (rahvus, haridus jne) järgi ja palgalõhet mõjutavaid tegureid (sooline segregatsioon, naiste aktiivsus ettevõtluses, perekonna ja laste mõju, vanemahüvitis, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus). Kogumik on koostatud projekti „Palgaerinevuste statistika parem

Ameerika Ühendriikides oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel alla 18-aastaste ehk noorte osatähtsus rahvastikus 24%, mis on riigi ajaloo madalaim näitaja, vahendab AP. Viimati oli noorte osatähtsus nii väike 1990. aastal kui alla 18-aastased moodustasid 26% rahvastikust. Prognooside kohaselt jätkub langustrend ka edaspidi ning 2050. aastaks langeb noorte osatähtsus 23%-ni. Samal ajal tõuseb vanemaealiste osatähtsus 2010. aasta 13%-lt 2050. aastaks 20%-le. Kuni 18-aastaste osatähtsus rahvastikus,% Allikas: Associated Press Iga neljas noor on sisserännanu perest Valgenahaliste ameeriklaste

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.