Otsingu tulemused

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul 2024. aastal töötlevas tööstuses toodangu kogumaht küll vähenes, aga aasta lõpp näitas pisut paranemise märke. „Oktoobris ja novembris hakkas maht kasvama, kuid detsembris veidi kahanes,“ tõi Bunder välja. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes toodangu maht eelmisel aastal kahel kolmandikul. Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (5,1%), kummi- ja plasttoodete (0,7%) ning muude transpordivahendite tootmine (11,3%), samuti masinate ja seadmete remont ning paigaldus (2,1%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta juunis võrreldes maiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 1,9%.

Tarbijahinnaindeksi arvutamisel on ameti eesmärk tänavu jõustada korraga mitu olulist muudatust: uued klassifikaatorid, metoodika uuendused seoses elektrihinna ja toidukaupade hinnakorjega ning 2026. aasta tarbimiskaalude rakendamine. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee tunnistas, et on kahetsusväärne, et protsess on võtnud oodatust kauem. “Me ei pane hetkel kokku mitte ainult selle aasta esimest tarbijahinnaindeksit ega võta kasutusele uusi metoodikaid, vaid teeme protsessi käigus ringi kogu tarbijahinnaindeksi tootmist ja automatiseerimist,“ põhjendas ta andmete avaldamise lükkumist. “Meil

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2023. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,2% ja langes võrreldes märtsiga 0,7%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais püsivhindades 4,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 2,2%, energeetikas 34,2% ning mäetööstuses 25,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 7,9%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 0,8%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 1,8% ja mäetööstuses 3,9%. Energeetikas jäi toodang peaaegu samale tasemele, kasvades üksnes 0,2%.

Leibkonna eelarve uuring algas 1. detsembril ning kestab aasta aega. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulupäevikut, kuhu märgitakse igapäevased kulutused. Päevikus ei küsita infot kommunaalkulude, eluasemelaenude, autoliisingute ja muude tarbekaupade järelmaksude ega ka regulaarsete sideteenuste kulude kohta. Esimeste uuringus osalejate jaoks algab päeviku täitmine 29. detsembril, päevikut saab täita nii veebis kui ka paberil. „Selleks, et me saaksime terve aasta lõikes ülevaate leibkondade kulutustest, et piltlikult öeldes oleksid sees