Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta juuniga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,3%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,7%,“ täiendas Valgenberg. Võrreldes maiga mõjutas juunis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja metallitootmises. Veel

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta aprilliga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 3,0%,“ täiendas Šokman. Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja kütteõlide tootmises. Veel mõjutas

„Kui seni on riik ettevõtjatelt erinevaid andmeid küsinud ja kogunud, siis selle rakenduse abil annab riik esmakordselt ettevõtjatele nii suures mahus olulisi andmeid ka tagasi,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo. Ta lisas, et rakendus annab ettevõtjale tagasi tema enda esitatud andmete põhjal koostatud analüüsi, mis aitab hinnata ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning võrrelda ettevõtet teistega. “Mida täpsemaid andmeid on ettevõtjad riigile esitanud, seda tõepärasema pildi loob rakendus ettevõtte olukorrast,” märkis statistikaameti

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta märtsiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,7%,“ täiendas Šokman. Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Veel mõjutas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatab Statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et  jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus. Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus. Remondi- ja