Elektrienergia ja maagaasi hind 2016

Statistikatöö nimetus	Elektrienergia ja maagaasi hind
Statistikatöö kood	20409
Eesmärk	Elektri ja maagaasi hinnad on olulise tähtsusega ühiskonna ja majanduse indikaatoriks. Tootmistarbijate hinnad on määravaks tootmiskulude mõjutajaks ning energiatõhususe mõõdikuks. Kodumajapidamiste elektri ja maagaasi hinnad aitavad mõõta elukallidust riigis. Hindade mõõtmise eesmärk on parandada turu varustamist, alandada hindu tarbijate jaoks, julgustada konkurentsi kasvu ning olla võrdluses rahvusvahelises pildis energiaturul toimuvaga.
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Rita Raudjärv
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	rita.raudjarv [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9228

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	08/09/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	08/09/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Elektrienergia ja maagaasi lõpptarbimise hind äritarbijale ja kodutarbijale tarbimiskoguse järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Ei kasutata
3.3. Sektorite kaetus	Elektrienergia ja maagaasi lõpptarbijad – äritarbijad ja kodutarbijad
3.4. Mõisted ja määratlused	Elektriaktsiis – riigi määratud maks, mida riik kasutab keskkonnahoiuks. Aktsiis lisandub arvetele vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadusele ning see laekub riigieelarvesse. Elektrienergia kilovatt-tunni hind – sisaldab kõiki makse, mis tuleb tasuda: aktsiis pluss taastuvenergia tasu pluss võrgutasud pluss tasu tarbitud energia eest miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemise kulud, arvestite rent jne). Hind ei sisalda liitumistasu ja käibemaksu. Elektrienergia kodutarbija – tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Elektrienergia äritarbija – juriidiline isik, kes tarbib elektrit oma tarbeks, st kõik tarbijad, välja arvatud kodutarbijad. Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Maagaasi aktsiis – riigi määratud maks, mida riik kasutab keskkonnahoiuks. Aktsiis lisandub arvetele vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadusele ning see laekub riigieelarvesse. Maagaasi GJ hind (ülemise kütteväärtuse järgi)– sisaldab kõiki makse, mis tuleb tasuda: aktsiis pluss võrgutasud pluss tasu tarbitud energia eest miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemise kulud, arvestite rent jne). Hind ei sisalda liitumistasu ja käibemaksu. Maagaasi kodutarbija – tarbija, kes tarbib maagaasi oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Maagaasi äritarbija – juriidiline isik, kes tarbib maagaasi oma tarbeks, välja arvatud kodutarbijad. Taastuvenergia tasu – riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Taastuvenergia tasu arvutab ja avalikustab igaks aastaks põhivõrguettevõtja Elering.
3.5. Statistiline üksus	Ettevõte Vabatarbija
3.6. Statistiline üldkogum	Elektrienergiat ja maagaasi müüvad ettevõtted ning vabatarbijad, kes ostavad elektrit elektri börsilt oma tarbeks FREIM Majandustegevuse registrist (MTR) elektrienergia ja maagaasi müügi tegevusloaga ettevõtete loetelu, vabatarbijate nimekiri elektribörsi Nord Pool Spot veebilehelt http://www.nordpoolspot.com
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2007–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Maagaasi hind – eurot gigadžauli kohta

Elektrienergia hind – eurot kilovatt-tunni kohta

5. Vaatlusperiood

Poolaasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1952, 26. oktoober 2016, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2169, 21. november 2017, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistika edastamise vormi ja praktilist korda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1952 (EMPs kohaldatav tekst )

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/803, 17. mai 2019, Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistika kvaliteediaruannete sisu käsitlevate tehniliste nõuete kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1952 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Poolaasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Energeetika / Energia tõhususe näitajad“ tabelites: KE31: Maagaasi lõpptarbimise hind äritarbijale tarbimiskoguse järgi (poolaasta) KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijale tarbimiskoguse järgi (poolaasta) KE33: Elektrienergia lõpptarbimise hind äritarbijale tarbimiskoguse järgi (poolaasta) KE34: Elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale tarbimiskoguse järgi (poolaasta)
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ ja 20407 „Tarbijahinnaindeks“.
10.6. Metoodikadokumendid	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1952, 26. oktoober 2016, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L:2016:311:TOC
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigikantselei

Eesti Pank

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Andmeid kogutakse ja töödeldakse vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1952 26. oktoobrist 2016.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 85 päeva pärast aruandeperioodi lõppu (T + 85).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset energia hindade kogumise ja arvutamise metoodikat.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2007. aastast.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Ei ole rakendatav
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö "Elektrienergia hind" aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 41.4

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta: 2.08

Statistikatöö "Maagaasi hind" aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 16.4

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta: 1.45

(2022. aasta andmed)

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 100. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Poolaasta
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT abil. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika poolaastaküsimustikega „Elektrienergia hind“ ja „Maagaasi hind“.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Keskmise hinna arvutamise alus on eelmise kuue kuu kaalutud keskmine hind tarbijagruppide kaupa, mida lõpptarbijad on viimase kuue kuu jooksul elektrienergia või maagaasi eest maksnud. Kaaludena kasutatakse tarbitud elektrienergia või maagaasi kogust.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad