Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloenduse andmetel elab Euroopa Liidus üle 443 miljoni inimese

Kuupäev 13.04.2023
Artikkel
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Tarbijahinnaindeks

Valdkond
Mis uuring see on? Statistikatöö eesmärk on anda teavet tarbekaupade ja teenuste hindade muutumisest Eestis, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduse arenguid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Uuringu tulemusi kasutavad oma töös Rahandusministeerium, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. Samuti erinevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Majanduskoostöö ja

Muudatused Intrastati küsimustikus, 2024

Sisuleht
Statistiline lävi Aastal 2024 on kauba lähetamise käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tuleb Intrastati andmed esitada, 350 000 eurot (2023. aastal 270 000 eurot). See tähendab, et 2024. aastal peavad kauba lähetamise kohta andmeid esitama majandusüksused, kelle kaupade Euroopa Liitu lähetamise käive oli 2023. aastal suurem kui 350 000 eurot. Samuti tekib andmete esitamise kohustus majandusüksustel, kelle vastav käive ületab statistilise läve 2024. aasta jooksul. Kaupade saabumise käibe statistiline lävi on 700 000 eurot (2023. aastal oli 400 000 eurot). Saabumise

18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?

Kuupäev 14.12.2023
Artikkel
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Välisüliõpilaste ja -vilistlaste maksupanus Eesti majandusse suurenes taas

Kuupäev 12.01.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes.