Otsingu tulemused

Viimase, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis viis suuremat rahvusrühma ning üle saja erineva rahvuse esindaja, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja Maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.

Eurostati prognoosi kohaselt saavutab Euroopa Liidu (EL 27) rahvaarv maksimumi 2040. aastal ning hakkab seejärel vähenema . Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv kogu järgmise poole sajandi jooksul kahaneb. 2010. aastal elas Euroopa Liidus 501 miljonit elanikku. 30 aastaga kasvab rahvastik 526 miljonini ja hakkab seejärel vähenema. 2060. aastal elab Euroopa Liidus 517 miljonit elanikku. Samuti prognoosib Eurostat, et rahvastik vananeb. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17%-lt 2060. aastaks 30%-le ning üle 80-aastaste osatähtsus 5%-lt

Täistööajaga töötaja keskmine brutokuutöötasu oli 2010. aastal 819 eurot ja mediaan 688 eurot, teatab Statistikaamet.

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

Euroopa Liidu ligi pooles miljonis majutusettevõttes veetsid turistid 2008. aastal üle 2,3 miljardi öö, teatab Statistikaamet. Samas on sel kümnendil aset leidnud terroriohu kasv ja viimaste aastate majanduskriis oluliselt mõjutanud inimeste reisikäitumist ning majutusettevõtteid.

Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid.