Otsingu tulemused

Analüüsides rahvaarvu muutumist linnades ja valdades 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse põhjal on Eestis 19 kiireneva rahvaarvu kasvuga omavalitsusüksust ja 142 omavalitsusüksust, kus rahvaarv on kiirenevalt kahanenud.

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2016. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti. Sooline palgalõhe vähenes 1,3 protsendipunkti võrra kolmandat aastat järjest.

Mullu novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 861 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 901 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Eksport euroala riikidesse moodustas 29% Eesti koguekspordist ja import euroala riikidest 38% koguimpordist.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Eestist eksporditi 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta jaanuaris jooksevhindades 57% ja import 66% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu. Partnerriikide seas oli nii ekspordis kui ka impordis esikohal Rootsi.

Kaupade eksport oli jaanuaris jooksevhindades 7,2 miljardit krooni ja import 8,8 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes vähenes eksport 29% ja import 36%. Ekspordi ja impordi oluline väärtuseline vähenemine algas juba 2008. aasta novembris.