Otsingu tulemused

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses 55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks 25

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses 55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks 25

Austraalia rahvaloendusel täitis 30% elanikest loendusküsimustiku interneti teel, teatas Austraalia Statistikabüroo. Esimese öö jooksul täideti ankeedid enam kui kahe miljoni leibkonna kohta. Austraalias algas rahvaloendus 9. augustil. Selleks ajaks oli kogu riigi elanikkond saanud posti teel kätte paberankeedid. Seejärel oli võimalik valida, kas täita paberankeet ja jääda ootama loendustöötajat või vastata loendusküsimustikule interneti teel. Esimese öö jooksul osales e-loendusel üle kahe miljoni leibkonna, kokku täitis kuni 5. septembrini toimunud loenduse ankeedi elektrooniliselt kolmandik

Statistikaamet on alustanud ettevalmistusi registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) korraldamiseks 2020. aastal. Tuleval aastal toimuv rahvaloendus jääb viimaseks, kus küsitletakse kogu elanikkonda.

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

2015. aasta I kvartalis oli kodune internetiühendus 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Suurenenud on e-kaubanduse kasutajate osatähtsus.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta septembris võrreldes augustiga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 2,1%, teatab Statistikaamet.

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti. Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet.