Otsingu tulemused

Kui lähtuda 2011. aasta rahvaloenduse andmetest ning võrrelda inimeste asukohta päeval ja öösel, siis kõige tihedamini asustatud ruutkilomeeter asub Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses, kus päevasel ajal viibib hinnanguliselt üle 19 800 inimese.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Enamikus Eesti omavalitsusüksustes on 20-34-aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi, selgub 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetest. Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg.

Statistikaameti statistilise profiili andmetel oli 2011. aastal ligi 137 000 tegutsevat majandusüksust. Kui 2010. aastal vähenes nende arv ligi 9000 võrra, siis 2011. aastal lisandus neid ligi 5000.

Töötuse määr oli 2012. aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%, teatab Statistikaamet. Võrreldes varasema aasta ja varasema aasta IV kvartaliga tööpuudus vähenes. Samuti vähenes pikaajaline töötus.

Detsembris imporditakse Eestisse ligi 40% mandariinide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb jõulukaupade, jõulupuude ja küünalde väljavedu Eestist. Kaupade jaemüük kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub üks Vene turist kolme Soome turisti kohta.

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.