Otsingu tulemused

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul. 

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

2009. aasta oli Eestis muuseumiaasta. Hoolimata majandussurutisest tõusis 2009. aastal muuseumikülastajate arv eelmise aastaga võrreldes 8% ja küündis üle 2,2 miljoni, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet esitleb täna, 26. juulil kogumikku "Eesti statistika aastaraamat 2013", mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.

Statistikaamet kuulutab taas välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia konkursi. Preemia eesmärk on edendada statistikat kui olulist teadusharu ja innustada üliõpilasi statistikameetodeid rakendama ja arendama.

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.