Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2009. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 23,5 miljardi krooni eest, mis oli 28% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine süvenes mullu veelgi.

Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2010. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 1,3 miljardi euro (20,1 miljardi krooni) eest, mis oli 13% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine jätkus ka 2010. aastal.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Eesti Kvaliteediühing andis 17. märtsil Statistikaametile üle Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna innustustasandi tunnistuse “Edasipürgiv organisatsioon”. Tunnistus kehtib kaks aastat. 2009. aastal liitus Statistikaamet Eesti Kvaliteediühingu (EKÜ) korraldatava Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna innustustasandi projektiga “Edasipürgiv organisatsioon”. Statistikaameti põhieesmärk oli hinnata organisatsiooni EFQMi mudeli alusel, et parandada juhtimiskvaliteeti, täpsustada ja täiendada 2008.–2011. aasta strateegiaga seotud arendustöid ning saada sisendeid 2012.–2015. aasta strateegiasse

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta II kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 4,4% ja brutotunnipalk 1,4%.

Statistikaamet esitleb täna, 29. novembril kogumikku „Eesti piirkondlik areng 2013“, kus seekord on tähelepanu all ettevõtlus ja majandus. Ühe teemana leiab kogumikus käsitlemist omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks.

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste- ja noortekultuuri aastaks. Selles valguses on paslik küsida, mis või kes mõjutab laste kultuurilist aktiivsust.

Majandusliku olukorra üldise halvenemise taustal on maailmas viimastel aastatel just toidukaupade hinnamuutusi tähelepanelikult jälgitud. Toidu hinnatõus on mõjutanud ka tarbijahinnaindeksi muutust. Trendid Eestis Pärast suhteliselt stabiilset perioodi aastatel 2004–2006, kus Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) aasta keskmised muutused olid 3,0% (2004), 4,1% (2005) ja 4,4% (2006), sisenesime 2007. aasta sügiskuudel suhteliselt ebapüsivamate hindadega ajajärku ning tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise kuuga oli üks ja enam protsenti tervelt 3 kuud järjest. Kõigis kolmes kuus avaldas