Otsingu tulemused

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta mais jooksevhindades 53% ja import 44% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet.

Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%, teatab Statistikaamet.

2010. aasta aprillis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 18% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes kõikide peamiste kaubajaotiste, kõige rohkem aga kütuste väljaveo suurenemise tõttu.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,7 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta märtsiga võrreldes suurenes eksport ja import kõikides peamistes kaubajaotistes.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2010. aastal täpsustatud andmetel 0,2% ja võlatase 6,7% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Eesti veondusettevõtete kaubaveo mahu järsk vähenemine jätkus 2009. aastal, teatab Statistikaamet. Veosekäive vähenes 13% ning majanduskriis puudutas eriti valusalt maanteeveoga tegelevaid ettevõtteid. Sõitjatevedu aastaga oluliselt ei muutunud.

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.