Otsingu tulemused

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,12 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,23 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kuises arvestuses on eksportkäive suurem olnud vaid 2011. aasta mais, importkäive pole varem nii suur olnud.

2010. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 24% ja imporditi Eestisse 9% rohkem kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kasvas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemise tõttu.

Kaupade eksport kahanes 2015. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 6% ja import 10%, teatab Statistikaamet. Enim vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade, mehaaniliste masinate ning mineraalsete toodete kaubavahetus.

Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

2014. aastal jaanuaris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2013. aasta jaanuariga võrreldes 20% ja import 15%, teatab Statistikaamet.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud. 2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud. 2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad