Otsingu tulemused

India rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on riigi elanikkond suurenenud 181,4 miljoni inimese võrra ulatudes 1,21 miljardi inimeseni. Täna avaldatud India rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt elab riigis 1 210 193 422 inimest, teatab riigi statistikaamet. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Rahvaarvud piirkondade lõikes leiab SIIT (.pdf dokument), . Eelmise, 2001. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on riigi rahvaarv suurenenud 181 455 968 inimese ehk 17,64% võrra. Loenduse esialgsete tulemuste järgi on kirjaoskajaid 778 454

„Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,“ rääkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra vähem kui teises kvartalis ja 2100 võrra vähem kui mullu kolmandas kvartalis. Töötuse määr (7,1%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli kolmandas kvartalis 0,3 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samas kvartalis (7,4%) ning 0,7 protsendipunkti madalam kui selle aasta teises kvartalis (7,8%). „Vanuserühmadest

Keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse e-loendus, mille käigus loendati internetis 5497 inimest, teatab Statistikaamet. Prooviloendus jätkub märtsikuus küsitlusloendusega, kui e-loendusel mitteosalenud elanikke külastab Statistikaameti küsitleja.

Statistikaameti juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul räägitakse keskkonnaprobleemidest sageli tarbimise kaudu – kuidas inimesed liiguvad, mida ostavad või kui palju energiat tarbivad. „Andmed näitavad aga, et sama oluline on vaadata ka teist poolt. Keskkonnahoid ei ole ainult elustiil, vaid suuresti juba ka sotsiaalmajandusliku süsteemi osa,“ lisas ta. Keskkonnahoid panustab nii majandusse kui ka tööhõivesse Keskkonnahoid ei ole enam ainult looduskaitse, vaid on kujunenud eraldi majandussektoriks, mille suurus on võrreldav tervishoiu valdkonnaga. Statistikaameti andmed keskkonnakaupade ja -teenuste

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas. [caption id="attachment_1145" align="alignleft" width="500" caption="Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050"] [

Inimesed magavad päevas keskmiselt 14 minutit kauem, töötavad 18 minutit vähem ning pühendavad vaba aja sisustamisele 40 minutit rohkem kui kümme aastat tagasi, selgus Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu põhjal. Eelmine uuring toimus aastal 2000.

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas. [caption id="attachment_1145" align="alignleft" width="500" caption="Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050"] [

„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

„Leibkonna eelarve uuring aitab mõista, kuidas Eesti inimesed elavad, millised on nende majanduslikud võimalused ning kuivõrd on inimeste tarbimisharjumused ja elujärg ajas muutunud,” rääkis statistikaameti peadirektor Urmet Lee. „Uuringuga kogutud andmed mõjutavad otseselt meie elanike heaolu puudutavaid otsuseid ja riiklikku majanduspoliitikat,“ ütles ta. Lee sõnul on iga osaleja panus Eesti tervikpildi kujundamisel asendamatu. „Iga vastus loeb, sest iga uuringusse sattunud leibkond esindab enam kui sadat teist leibkonda,“ sõnas ta ning lisas, et statistika kvaliteet sõltub otseselt andmete