Otsingu tulemused

Kõrgelt haritud eelistavad elada Harju ja Tartu maakonnas

Kuupäev 03.08.2020

Artikkel

Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengiellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41% kõikidest 25–64-aastastest elanikest.

Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid Eestisse üle 13 miljoni euro maksutulu

Kuupäev 19.01.2021

Artikkel

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust

Kuupäev 17.06.2010

Artikkel

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses

Kui kaua me võiksime elada?

Kuupäev 13.10.2020

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on meeste eluiga tõusnud kolm ja pool aastat ning naistel veidi üle kahe aasta.

Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist

Kuupäev 20.06.2019

Artikkel

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra.

Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust

Kuupäev 17.06.2010

Artikkel

Personalipoliitika

Sisuleht

Statistikaameti personalipoliitika on ühtsete põhimõtete kogum, mis rakendub kogu organisatsioonile ja toetab statistikaameti strateegia elluviimist. Personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida organisatsiooni töötajaid ühtsete põhimõtete järgi. Oskuslik personalijuhtimine aitab tagada asutuse tulemuslikkuse ja konkurentsivõime. Tulemuslik personalipoliitika loob tugeva ühtekuuluvustunde ja organisatsioonikultuuri. Statistikaameti juhtimine Juhtimisel lähtume statistikaameti strateegiast ja väärtustest. Juhid on oma tegevusega töötajatele eeskujuks, innustades ja motiveerides

2020. aasta popimad nimed olid Robin ja Sofia

Kuupäev 28.01.2021

Artikkel

Eelmise aasta populaarseimaks nimeks oli poistel Robin ja tüdrukutel Sofia. Mõlemaid nimesid pandi uutele ilmakodanikele sagedasti ka 2019. aastal, kui Sebastiani ja Mia järel olid Robin ja Sofia nimede edetabelis teisel kohal.

Tuuleenergia kogub tuure

Kuupäev 14.06.2019

Artikkel

Iga aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva, kui maailma eri paikades jagatakse laialdaselt infot tuuleenergia ja selle vajalikkuse kohta.

Kas vabariigi sajandaks aastapäevaks on inglise keel Eesti riigikeel?

Kuupäev 08.01.2011

Artikkel

Aastal 2011 läks Eesti üle eurole. Kas aastal 2018 läheme üle inglise keelele? Üks põhjus oodata 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi. Pealkirjas toodud küsimus, mis esmapilgul paistab lausa rumalana, on kindlasti selline, mille tekkimine nõuab lähemat selgitamist. Selgitus ise on üsna lihtne. Arengufondi visioonidokumendis „Visioonipäevad Meie Eesti: kokkuvõttev analüüs. Meie Eesti 2018: maailmas edukas, koduselt armas” on öeldud „/---/ kerkis idee pakkuda tasuta eesti keele ja kultuuri õppeprogramme välismaalastele, mis juba ka toimib. Põhjenduseks toodi, et meid mõistetakse läbi meie keele