Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Albert Pulleritsu preemia

Sisuleht
Statistikaamet annab alates 2011. aastat välja Albert Pulleritsu nimelist noore statistiku preemiat. Albert Pullerits (1892–1967) oli Eesti Statistika Keskbüroo esimene juht ja riikliku statistika rajaja ning arendaja. Preemiaga tunnustatakse üht üliõpilast, kelle rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- või keskkonnavaldkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnd statistikameetodit. Pulleritsu preemia eesmärk on tunnustada noori, kes aitavad edendada statistikat kui olulist teadusharu; innustada statistikahuvilisi statistikameetodeid rakendama ja arendama; tõhustada statistikaameti

Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus

Kuupäev 21.04.2010
Artikkel
Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Kuupäev 06.03.2019
Artikkel
Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

Personalipoliitika

Sisuleht
Statistikaameti personalipoliitika on ühtsete põhimõtete kogum, mis rakendub kogu organisatsioonile ja toetab statistikaameti strateegia elluviimist. Personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida organisatsiooni töötajaid ühtsete põhimõtete järgi. Oskuslik personalijuhtimine aitab tagada asutuse tulemuslikkuse ja konkurentsivõime. Tulemuslik personalipoliitika loob tugeva ühtekuuluvustunde ja organisatsioonikultuuri. Statistikaameti juhtimine Juhtimisel lähtume statistikaameti strateegiast ja väärtustest. Juhid on oma tegevusega töötajatele eeskujuks, innustades ja motiveerides

Kuue aastaga kuusteist korda rohkem päikeseenergiat

Kuupäev 11.12.2020
Artikkel
Inimesed muudavad oma kodusid aina energiatõhusamaks. Maju renoveeritakse ja soojustatakse ning soetatakse energiasäästlikumaid seadmeid. Viimastel aastatel on senisest veelgi enam ka soojuspumpadesse ja päikesepaneelidesse investeeritud.

Kas kriisist enim räsitud tegevusalad on U-kujulises taastumises?

Kuupäev 16.11.2020
Artikkel
Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Mil määral kattub vanemate töö- ja laste koolitee?

Kuupäev 27.11.2014
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust

Kuupäev 17.06.2010
Artikkel
2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses

Valentinipäeval selgesti „Jah!“

Kuupäev 14.02.2020
Artikkel
Aasta-aastalt valib järjest rohkem noorpaare Eestis endale abiellumise kuupäevaks 14. veebruari. Mõistagi mõjutab seda otsust paljuski nädalapäev, millele valentinipäev langeb. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on abiellujaid rohkem.