Otsingu tulemused

„Selleks, et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu peegelpilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ ütles statistikaameti sotsiaal- ja rahvastikustatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo. Ta lisas, et just nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsused. Elamistingimustest tervise ja reisimiseni Olulise osa andmetest saab statistikaamet juba praegu olemasolevatest andmekogudest, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Sel aastal viiakse läbi kaheksa isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda igaüks meist. ”Oleme iga inimese panuse eest väga tänulikud, sest

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 2% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang suurenes energeetikas 9% ja töötlevas tööstuses 2%, kuid vähenes mäetööstuses 26%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang energeetikas 4% ja mäetööstuses 6%, kuid kasvas töötlevas tööstuses 2%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 10% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 16%, töötlevas tööstuses 6% ning mäetööstuses 72%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1% rohkem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Sektoriti vähenes toodang vaid mäetööstuses 13%, töötlevas tööstuses jäi samale tasemele ja energeetikas kasvas 33%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2020. aastal 5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis tööstuse kolmes sektoris: energeetikas 19%, mäetööstuses 13% ja töötlevas tööstuses 4%.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%.

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.