Teises kvartalis vähenes osaajaga töötamine
Kuupäev 16.08.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,6%, tööhõive määr 65,8% ning töötuse määr 6,9%.
Otsingu tulemused
Pensionäride osatähtsus rahvastikus ületas 30% piiri
Kuupäev 05.04.2012
Artikkel
2012. aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv kaks ümmargust numbrit — esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle 400 000. See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.
Kuu keskmine brutotulu suurenes mullu üheksandat aastat järjest
Kuupäev 13.05.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete alusel oli 2019. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.
Valdkond
Üleilmsed ja kohalikud keskkonna eesmärgid on suunatud paljuski sellele, et saavutada tasakaal piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel. Strateegia „Säästev Eesti 21“ järgi tuleb ökoloogilise tasakaalu saavutamiseks kasutada loodusvarasid säästlikult, vähendada saastumist ja hoida looduslikku mitmekesisust ning looduslikke alasid. Globaalselt on lisandunud selged sihid peatada tegevused, mis süvendavad kliimamuutusi, tarbida ja toota jätkusuutlikult ning keskkonda säästvalt, hoida veevarusid ja toota energiat keskkonnasõbralikult. Keskkonnaandmed on vajalikud, et hinnata
7 head põhjust, miks kasutada juhtimislaudu otsuste tegemisel
Kuupäev 09.02.2021
Artikkel
Juba aasta aega on riigi ja kohalike omavalitsuste juhtidel ja spetsialistel ning ettevõtjatel olnud võimalik otsustuste tegemiseks kasutada juhtimislaudade visualiseeritud andmeid. Miks on juhtimislauad tõhusad tööriistad otsuste tegemisel?
Statistikatöö
Statistikatöö
Statistikatöö
Mai tõi ostlejad taas kaubanduskeskustesse
Kuupäev 30.06.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta mais 625 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.
Eesti elanik armastab kartulit, kuid ei pea lugu kalast
Kuupäev 07.09.2010
Artikkel
Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks