Otsingu tulemused

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta II kvartalis 900 eurot ja tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,0%, teatab Statistikaamet. Palgatõus oli väiksem kui varasemates kvartalites.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1% ja import 6%. Ekspordi langust mõjutas enim reekspordi vähenemine, seevastu kodumaiste kaupade väljavedu kasvas.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta IV kvartalis 814 eurot (12 735 krooni) ja brutotunnipalk 4,83 eurot (75,63 krooni), teatab Statistikaamet. 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 3,9% ja brutotunnipalk 1,9%.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal 12 264 krooni ja brutotunnipalk 75,11 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aastaga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 3,1%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aastaga võrreldes esmakordselt.

Keskmine brutokuupalk oli 2008. aasta IV kvartalis 13 117 krooni ja brutotunnipalk 79,58 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja brutotunnipalk 9,9%. Alates 1993. aastast oli brutokuupalga kasv nii väike viimati 2004. aasta I kvartalis (6,5%).

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2020. aasta novembris 2019. aasta sama kuuga võrreldes 9% ning import 7%. Enim suurenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta III kvartalis 11 874 krooni (759 eurot) ja brutotunnipalk 72,00 krooni (4,60 eurot), teatab Statistikaamet. 2009. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 0,9% ja brutotunnipalk 0,3%.