Otsingu tulemused

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Statistikaameti andmetel eksporditi septembris kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 24% ning import 22%. Kaubavahetuse puudujääk septembris oli 207 miljonit eurot, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 13 miljoni euro võrra.

Statistikaameti andmetel kasvas 2010. aastal Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv