Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Seoses rikkega Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) elektrivarustussüsteemis, puudus täna juurdepääs Statistikaameti veebiteenustele, teatab Statistikaamet. Kättesaamatu oli Statistikaameti veebileht, andmeedastuskeskkond eSTAT ja e-post. Nüüd on veebiteenused taastatud. Seoses rikkega hilines ka täna hommikul kell 8.00 ilmuma pidanud pressiteade „Elanikud osaleksid kultuurisündmustel meelsasti rohkem”, mis nüüd on kättesaadav statistikaameti veebilehel /uudised/49531. Statistikaamet vabandab võimalike ebamugavuste pärast. uuendatud: 19.01.2011 kell 18:04

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Statistikaamet tutvustas täna, 14. novembril, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.